Лес как природный ресурс и общая ответственность

Золотой ключ человека

Дерево

Стремление всех людей на планете сохранить природу объединит мир и приведёт к развитию новых технологий позволяющих жить поновому.

 

SWEKOLAD

Не смотря на то , что все находившейся в зале были эстонцы, мой вопрос на русском языке не требовал перевода. Aitah EESTI

Head sõbrad!

Riigikogus toimunud konverents "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus" möödus sisukalt ja lootustandvalt, sest mastaapne ühisprojekt teadlaste (Tartu Ülikool), kodanike (EMA), keskkonnaorganisatsioonide (ELF), ettevõtjate (Estonian Nature Tours´i jt loodusturismi ettevõtete juhid) ja poliitiliste struktuuride (Riigikogu Keskkonnakomistjon) vahel on seni olnud üsna haruldane. Kuulama ja debateerima oli tulnud nii riigikogulasi, keskkonnaministeeriumi ametnike, erametsaliidu eestvedajaid, RMK töötajaid kui mitmeid teisi seni looduskaitsjatele vastandatud huvirühmasid. Sellegipoolest tekkis dialoog ja teineteise mõistmine orgaaniliselt. Kujundlikult võib öelda, et nii, nagu mets seob elukeskkonnaks kokku vett, maad ja õhku, nii toob temast rääkiminegi erinevate valdkondade ja ühiskonnakihtide esindajad elavasse arutelu, milles jõutakse erinevast sõnakasutusest ja mõtlemisraamistikust hoolimata lõpuks ühise keeleni.

Konverentsi saab soovi korral ka järele vaadata:
I OSA: https://www.youtube.com/watch?v=uqIWnUuXlEM (Rainer Vakra, Anneli Palo, Tarmo Tüür, Linda-Mari Väli, Marika Mann)
II OSA: https://www.youtube.com/watch?v=fsLDlMWduws (Hasso Krull, Asko Lõhmus, debatt)

 

Mõne sõnaga toimunud üritusest.
Tartu Ülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse teadur Anneli Palo valgustas kuulajaid Eesti metsade ajaloolise kujunemise koha pealt, selgitades kokku tulnutele sedagi, et meie praegused suhteliselt monokultuursed metsad, kus domineerib mänd, kask ja kuusk, on tegelikult alles viimastel sajanditel toimunud metsamajanduse tulemusel tekkinud, kuna varasemalt domineerisid meil pigem laialehelised põlispuud (pärn, tamm jt). 20nda sajandi lõpus ning käesoleva sajandi alguses on metsamajandusse lisanud aga oluliselt võimsust, kuna üks harvester suudab väidetavalt ära teha 80-90 saemehe töö. Samal ajal on inimesed järk-järgult maa-elust kaugenenud, mis tähendab, et traditsioonilised mitmekesise kasutusega kodumetsad, kus karjatati loomi, korjati seeni-marju, varuti kütet ja talvepuitu, on mõistena hääbunud. Öeldes aga, et metsade erastamine on NSV Liidu okupatsioonist välja murdmine, on väär, sest metsi majandati Eestis enne seda just kollektiivse ühisomandina.

 

Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür tõstatas kokkutulnute ees küsimuse, kas meie kaitsealad ikka on praegustel aegadel piisavalt kaitstud, andes teada, et peagi antakse Riigikogule ja Keskkonnaministeeriumile üle Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) poolt loodud eelnõu, millega tehakse kaks sisulist parandusettepanekut, et praegust kehva olukorda mitmetes looduskaitsetsoonides veidi leevendada:
(1) Kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda piiranguvööndis lubatud raiega ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui 30%
(2) Kaitstavatel loodusobjektidel raierahu kehtestamine - kaitstava objekti valitseja nõusolekuta on keelatud raie vahemikus 15. märts kuni 15. august.
EMA soovib EKOdele nende tegemistes edu ja hoiab teid sündmuste edasiste arengutega kursis.

 

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli rääkis EMA sisulisest olemusest, selgitades, et vabatahtlikest aktivistidest koosnev ühendus tugineb oma tegevuses Eesti riigi seadustele ning kaasaegsele teadusinfole, soosides oma eesmärkide saavutamisel vaid rahumeelseid meetodeid ning faktoloogilisel argumentatsioonil põhinevaid väiteid. Praeguseks on EMAsse koondunud mesinikke, metsaomanikke, raietöölisi, külaseltse, looduslike pühapaikade austajaid ja palju teisi metsandusest mõjutatud huvirühmasid. Üheskoos valmistatakse uue kümnendi jaoks ette kompenseerivat arengukava, mis aitaks leevendada selle kümnendi intensiivse metsandusliku planeerimisega kaasnenud üleraiet, puudujääke looduskaitses ning rohevõrgustiku hoidmises jms.

 

Linnuvaatlusreise korraldava loodusturismiettevõtte Estonian Nature Tours asutaja, omanik ja tegevjuht Mann Marika jagas oma pikaaegset kogemust loodusturismi ettevõtjana ning selgitas, mis teeb Eesti erakordseks maaks selles üsna tiheda konkurentsiga ettevõtlusharus. Meie maa teeb erakordselt väärtuslikuks Eesti riigi eriline geograafiline asend ja sopiline, liigendatud rannajoon, mis teeb selle erakordselt oluliseks peatuspaigaks kümnetele tuhandetele rändlindudele üle kogu maailma. Ettevõtja selgitas, et ehkki Eesti potentsiaal on tohutu, ei ole loodusturism suutnud mitte üheski riigis piisavat läbimurret teha, enne kui riik pole oma esialgset toetavat õlga alla pannud. Loodusturismi valdkonnas selline toetus aga praktiliselt puudub. Mann rõhutas, et kui see toetus jääbki tulemata ning Eesti jätkab endisel viisil oma erakordsete loodusväärtuste üsna odavat maha parseldamist, mängime maha kordumatu võimaluse muutuda oluliseks riigiks globaalsel turismikaardil.

 

Konverentsi esimesele osale järgnes meeleolukas kohvipaus, milles pakuti muu hulgas EMA erilahenduste koordinaatori Indrek Vainu ja rabade programmi koordinaatori Veljo Värki poolt ette valmistatud metsa-andide lauda erilise Soomaa rabavee ja sealt värskelt korjatud jõhvikatega. Ande serveeriti rabamättal, mis pärines Rae rabast - see lennujaamast vaid paari kilomeetri kaugusel asuv looduskaunis paik on praeguseks rabakaevandajate poolt pea-aegu täielikult hävitatud ning selle hävingu tunnistajatel on raske sellise tegevuse mõttekusest aru saada.

 

Metsakonverentsi teises osas tutvustas kultuuriteoreetik ja esseist Hasso Krull Eestis võrdlemisi uudset, aga Lääne-Euroopas üha suuremat populaarsust võitvat loodusliku kapitali kontseptsiooni, mille on välja töötanud Briti majandusteadlane ja akadeemik Dieter Helm. Helm jaotab kapitali kolmeks tähtsamaks osaks, milleks on: (1) inimkapital ehk inimolendid kui tööjõud, aga ka sotsiaalsete probleemide allikas
(2) inimtekkeline kapital ehk inimese poolt loodu, millest osa, näiteks tänapäeval jõudsalt arendatav infrastruktuur, on suurel määral selle tegelikust väärtusest üle hinnatud
(2) looduslik kapital, mis koosneb taastuvatest ja taastumatest loodusvaradest ja on praegusel ajal sageli alahinnatud, ehkki on tegelikult kõige väärtuslikum, sest seda on kõige raskem, paljudel juhtudel ka võimatu taastoota.
Helmi kontseptsiooni järgi on eriti alahinnatud tegelikkuses kõige olulisemad taastuvad loodusvarad nagu õhk, puhas põhjavesi ja saastamata maa, mille puhul ka loodusliku reservaadina või säästvalt majandatud mets olulist osa mängib.

 

Viimase, aga oma sisult vast kõige põrutavama ettekande pidas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus, kes tutvustas laiemale avalikkusele esmakordselt vabatahtlike TÜ teadlaste poolt läbi-viidud kontroll-uuringut, mille käigus võrreldi tuhandet Keskkonnaministeeriumi statistikast läbi käinud lanki ja metsaala ning tuvastati korduvad, metsade praegust raiestatistikat pisendavad rikkumised. Tegemist on tõepoolest erakordse uurimusega, millest EMA teid juba peagi ka lähemalt valgustab!

Konverentsi võttis kokku ürituse lõpus toimunud vestlusring, mida juhtis konverentsi imeline moderaator Aleksei Lotman ning mille käigus said sõna kõik soovijad, mh ka Riigikogu liikmed, ülikoolide spetsialistid ja teised metsa kui elukeskkonda ning ühist vastutust teadvustavad inimesed.

 

Üritusele järgnenud meediakajastus:
https://atlas.postimees.ee/…/otse-teadlased-ja-kodanikuuhen…
https://atlas.postimees.ee/…/looduskaitsebioloogide-uuring-…
http://novaator.err.ee/…/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-r…
http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=79947486
http://maaleht.delfi.ee/…/turismiettevotja-kui-ainulaadsus-…
https://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2017/886481…
http://www.pealinn.ee/…/vali-raiemahte-tuleb-alandada-n2045…

EMA tänab südamest konverentsil osalenud ettekandjaid ning kuulajaid nii Riigikogu saalist kui otseülekande-linkide tagant! Ainult inimeste ühisel jõul saame liikuda keskkonnasõbralikuma riigi poole.

Сохранить